Treeningu eelised + praktilised näpunäited! Need seadmed aitavad teil ka hõlpsalt püsida

Treeningu eelised + praktilised näpunäited! Need seadmed aitavad teil ka hõlpsalt püsida

Kas sul on kunagi olnud selline hetk: pärast tööd tuled koju ja vajud diivanile, sirvid telefoni, aga väsid aina rohkem? Kuigi magasin 8 tundi, tundsin ärgates ikkagi nõrkust. Tööpinge tõttu langen paratamatult ärevusse.….

Tegelikult võib nende probleemide „ravim“ peituda 30-minutilises jooksus, lihtsates venitusharjutustes või isegi 10-minutilises igapäevases jalutuskäigus trepist alla. Treening pole kunagi olnud pelgalt kaalu langetamiseks ja vormi parandamiseks. Selle mõju meie kehale ja vaimule on palju sügavam, kui me ette kujutada oskame. Täna ei räägi ma teiega mitte ainult treeningu „vähetuntud“ eelistest, vaid jagan ka mõningaid ülipraktilisi treeningnippe ja soovitan sobivaid treeningvahendeid, mis aitavad teil oma treeningteekonda hõlpsalt alustada!

1.Treening on loomulik energiaallikas, mis peletab väsimuse.

Ma olen nii väsinud. Kuidas mul küll energiat trenni tegemiseks on? See on ilmselt põhjus, miks paljud inimesed keelduvad trenni tegemast. Aga kas tead? Mida vähem sa liigud, seda väsinum sa oled.

Kui oleme pikka aega istuvas olekus, aeglustub meie kehas vereringe, lihased ei ole aktiveeritud ning rakkude efektiivsus hapniku ja toitainete hankimisel väheneb. Loomulikult on kerge tunda end unisena. Treening võib kiirendada vereringet, võimaldades südamel hapnikku ja toitaineid tõhusamalt kõikidesse organitesse, eriti ajju, toimetada.

Uuringud näitavad, et pärast 20–30 minutit mõõduka intensiivsusega treeningut (näiteks kiirkõnd, sörkjooks või jalgrattasõit) aktiveeruvad ajus energia tootmise eest vastutavad mitokondrid.

Spordinõuanded

Kui sul pole aega välja minna, võid kodus katkendlikul ajal teha „kohapealseid marssijookse“. Tee iga kord 5 minutit, 3–4 seeriat päevas ja kombineeri seda sügava hingamisega. See aitab kiiresti su keha elujõu äratada.

Enne treeningut tee 3 minutit dünaamilist venitust (näiteks kõrged põlvetõstud või kükked jalgade surumisega), et vältida lihaspingeid. Pärast treeningut tee 5 minutit staatilist venitust (näiteks jalgade või õlgade venitust), et leevendada lihasvalu.

Kohanduda spordivarustusega

• Nutikas käevõru: see suudab treeningu ajal reaalajas jälgida teie pulssi ja sammude arvu, tuletades meelde, et peaksite säilitama mõõduka intensiivsusega treeningrežiimi ja vältima ebapiisavat või liigset treeningut.

• Joogamatt: Vali libisemiskindel joogamatt paksusega 6–8 mm, et kaitsta oma liigeseid külma ja vigastuste eest venitusharjutusi või lihtsaid harjutusi kodus tehes.

2.Treening on "emotsioonide regulaator", mis aitab halvast tujust vabaneda.

Elus on paratamatu kokku puutuda raskustega: töövigadest tingitud kriitika, väiksemad konfliktid sõpradega või isegi reisiplaane mõjutav halb ilm... Kui need pisiasjad kuhjuvad, on inimestel väga lihtne langeda depressiooni ja ärevuse seisundisse.

Sel hetkel on treening parim „emotsionaalne väljund“. Treeningu ajal eritab meie keha ainet nimega „endorfiin“, mida tuntakse „õnnehormoonina“. See võib otseselt mõjutada kesknärvisüsteemi, leevendada valu ja tekitada naudingutunnet. Samal ajal võib treening soodustada ka serotoniini ja dopamiini sekretsiooni. Need kaks neurotransmitterit vastutavad vastavalt emotsioonide reguleerimise ja õnnesignaalide edastamise eest, mis aitab tõhusalt leevendada negatiivseid emotsioone, nagu ärevus ja depressioon.

Spordinõuanded

• Kui tunned end halvasti, proovi kombinatsiooni „muusika + treening”. Vali rõõmsaid lugusid (näiteks pop või rokk) ja tee rütmis hüppeid ja burpeesid. See aitab stressi kiiresti leevendada.

• Kui eelistate vaikust, võite valida õrnu harjutusi, näiteks tai chi ja baduanjin. Liigutused on aeglased ja pehmed ning ühtlase hingamisega, mis aitab ärritunud meeleolusid leevendada.

3.Treening on "mälu parandaja", muutes aju paindlikumaks

Vananedes tunnevad paljud, et nende mälu aina halveneb. Nad unustavad kohe, kui pead pööravad, mida nad just ütlesid või tegid. Tegelikult, kui soovite oma aju "nooruslikus seisundis" hoida, on ka treening hea valik.

Treening võib soodustada aju vereringet, varustades seda piisava hapniku ja toitainetega, soodustades seeläbi närvirakkude kasvu ja taastumist. Samal ajal võib treening stimuleerida ka aju hipokampuse arengut. Hipokampus on oluline ajupiirkond, mis vastutab õppimise ja mälu eest. Mida kõrgem on selle aktiivsuse tase, seda tugevam on meie mälu ja õppimisvõime.

Eakate inimeste uuring näitab, et pärast seda, kui osalejad tegid kuue kuu jooksul kolm korda nädalas 30 minutit iga kord mõõduka intensiivsusega treeningut (näiteks kiirkõnd või tai chi), paranesid nende mälutesti tulemused keskmiselt 15%, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui kontrollrühmal, kes trenni ei teinud.

Spordinõuanded

Jalutades võid proovida "mälutreeningut", näiteks meelde jätta teele jäävad vaatamisväärsused (näiteks toidupoed ja valgusfoorid) ja seejärel koju jõudes marsruuti meenutada. Treeni oma mälu füüsilise tegevuse abil.

Vali „koordineeritud harjutusi“, näiteks köiega hüppamine ja sulgpalli löömine. Need harjutused nõuavad käte ja silmade, aga ka käte ja jalgade koordinatsiooni ning võivad samaaegselt aktiveerida mitu ajupiirkonda, suurendades aju paindlikkust.

Kohanduda spordivarustusega

• Köiega hüppamise lugemine: salvestab automaatselt köiega hüppamiste arvu ja põletatud kaloreid, aidates teil oma treeningeesmärke selgitada ja treeningu intensiivsust täpselt kontrollida.

4.Liikumine on "immuunsuse kaitsja", mis kaitseb tervist

Pärast pandeemiat on inimesed hakanud üha enam muretsema immuunsuse pärast. Tegelikult on liikumine looduslik vahend immuunsuse tugevdamiseks.

Treeningu ajal aktiveerub meie keha immuunsüsteem, mis suurendab immuunrakkude, näiteks valgete vereliblede ja lümfotsüütide aktiivsust. Need rakud suudavad kiiremini tuvastada ja kõrvaldada kehas leiduvaid kahjulikke aineid, näiteks baktereid ja viiruseid, vähendades seeläbi haigestumise riski. Samal ajal soodustab treening keha ainevahetust, aidates väljutada toksiine ja vähendada põletikulisi reaktsioone, tugevdades veelgi keha vastupanuvõimet.

Siiski on oluline märkida, et treening peaks olema „mõõdukas“. Liigne treening võib tegelikult keha väsitada ja immuunsust nõrgestada. Üldiselt on immuunsuse tugevdamiseks optimaalne viis mõõduka intensiivsusega treeninguga tegelemine 3–5 korda nädalas 30–60 minutit korraga.

5.Treening on „eluhoiaku katalüsaator“, mis muudab sind enesedistsiplineeritumaks ja enesekindlamaks.

Lisaks otsesele mõjule kehale ja vaimule, võib treening vaikselt muuta ka meie ellusuhtumist.

Juba ainuüksi treeningus püsimine on enesedistsipliini ilming. Kui lähed iga päev kindlal ajal jooksma või igal nädalal õigel ajal jõusaali, arendad oma enesedistsipliini. See enesedistsipliin laieneb järk-järgult ka teistele eluvaldkondadele, näiteks õigel ajal söömisele, regulaarse ajakava järgimisele ja tõhusale töötamisele.

Samal ajal muudavad treeninguga kaasnevad füüsilised muutused meid ka enesekindlamaks. Kui jätkate treeningut teatud aja jooksul, märkate, et teie figuur on paranenud, energiat on rohkem ja ka teie üldine vaimne seisund on muutunud.

Spordinõuanded

Koostage samm-sammult treeningkava, näiteks treenige esimesel nädalal iga päev 10 minutit ja teisel nädalal 15 minutit. Suurendage treeningu kestust järk-järgult, et mitte liiga kõrgete eesmärkide tõttu alla anda.

Liitu spordikogukondadega (näiteks jooksu- või joogagruppidega), registreeru spordialadele mõttekaaslastega, juhenda üksteist, jaga kogemusi ja suurenda oma järjepidevust spordis.

Head oskused ja õige varustus muudavad treeningu lihtsamaks

Sel hetkel võiksite öelda: „Treeningul on nii palju eeliseid ning tehnikad ja seadmed on samuti väga praktilised. Aga mis siis, kui ma ikka muretsen, et ma ei suuda sellest kinni pidada?“

Tegelikult pole sportimine kunagi olnud "kohustuslik kohustus". Õigete tehnikate kasutamine võib muuta treeningu tõhusamaks. Õige varustuse valimine võib muuta sportimise mugavamaks. Sa ei pea algusest peale suurt intensiivsust ja raskusi taotlema. Alusta lihtsate liigutustega, kasuta abivahendina endale sobivat varustust ja leia järk-järgult treeningust rõõmu.

Näiteks nutika käevõru kasutamine igapäevaste sammude salvestamiseks ja numbrite samm-sammult suurenemise jälgimine; tehke kodus joogamati abil lihtsaid venitusharjutusi ja tundke oma keha lõdvestumist. Proovige oma piire hüppenööriga lugemise ja läbimurde rõõmuga.

Sport ei ole "sprint", vaid "maraton". Niikaua kui oled valmis alustama ja proovima, võid spordis tervist, õnne ja enesekindlust koguda. Alates tänasest võta kaasa õige varustus, rakenda praktilisi oskusi ja asu oma sporditeekonnale!